Dúnyada senińdey názalim joqdur
Ǵaybana ashıqpan, arzıwım kópdur
Kel, ekewmiz zawqı- sapa súráli.
Qashlarıń ay kibi – teńew
kirpigiń oqdur – metafora
Dúnyada senińdey názalim joqdur –giperbola
Más tawıs kibi sallanıp,
Kúnde yúz mıń qıyallanıp,
Áwezjan qaldı aldanıp,
Oyan-ha, zalımnıń qızı
Más tawıs kibi sallanıp-teńew
Kúnde yúz mıń qıyallanıp-giperbola,
Ǵıyrat minip qádem atsam
Ekki sheker lábińnen tatsam
Aq yúzleriń badam – badam,
Óser qara zulpıń seniń
Zulpı- gónergen sóz, sinonimi shash
Aq yúzleriń badam – badam - metafora
Ǵosh jigit bashına múshkúl ish túshse
Túze bilmes qos ǵardashı kerekti,
Pálek ayra salıp qudaǵa túshse
Itibaralı sher joldası kerekti
Pálek ayra salıp quda ǵa túshse –Kórkemlew quralı giperbola
Suw qádirin dárya gezgen sol biler,
Yaqshınıń qádirin ullı el biler,
El qádirin ayra túshken er biler
Izlep yıǵlar kózde yashı gerekti
dárya gezgen-metonimiya
Til qádirin sóylegende sóz biler,
Er qádirin ayra túshken qız biler
Zár qádirin zárgar kimdur, shul biler,
Altın – gúmish, maqam tashı kerekti
Zár-altın, altın jipekli jip
maqam tashı-ólshem tas, gónergen sóz,
Oqıy bilgil súnnetińdi parzıńdı
Oqıp úzegórgil quda qarzını
Tıńlamaslar biynamazdıń arzını
Gawhar iyman pák yoldashı kerekti.
Biynamazdıń-metonomiya
Meni kimsáń dese, men hám Góruǵlı
Haslım Gárjek tuwdım, márt uǵlı
Óziń bilmes iplaslarǵa saq uǵlı
Janajan sırlashıń, dostıń kerekti
iplaslarǵa-metonomiya, jaman adam,nákás
sırlashıń-metonomiya
Shamlibel ústinen atlar yeldirdim,
Dostları ilə paylaş: |
