Cabbar Mämmädov Dİplomatik psixologiYA

.
.
6
6
.
.
5
5
.
.
 
 
B
B
i
i
o
o
l
l
o
o
j
j
i
i
 
 
(
(
b
b
a
a
k
k
t
t
e
e
r
r
i
i
o
o
l
l
o
o
j
j
i
i
)
)
 
 
s
s
i
i
l
l
a
a
h
h
l
l
a
a
r
r
 
 
Bioloji  silahlarda,  äsasän  taunun,  väbanın,  Sibir  yarasının,  tulyaremiyanın,  brüselyozun,  melioidozanın  sarı  vä  başqa 
isitmä  növlärinin,  täbii  çiçäyin,  psitmakozanın  (ornitlozanın),  säpmä  vä  qarın  yatalağının,  qripin,  malyariyanın 
dizentiriyanın  vä b.  törädiciläri  olan  müvafiq  mikroorqanizmlärdän,  viruslardan,  bakteriyalardan,  göbäläklärdän  vä s. 
istifadä  olunur.  Bioloji  silahlar  da,  eynilä  kimyävi  silahlar  kimi  hädäfä  müxtälif  raket,  artilleriya,  fuqas,  märmi,  mina, 
qumbara,  xüsusi  säpmä  qurğuları  vasitäsilä  vä  ya  su  mänbälärini,  qida  anbarlarını,  räqib  milli  valyutasını  vä s. 
yoluxdurmaqla, istehlak bazarına bu maddälärlä yoluxdurulmuş ärzaq ixrac etmäklä, ayrı-ayrı täşkilatlarına bu maddälärlä 
yoluxdurulmuş mäktub göndärmäklä vä s. yolları ilä çatdırılır ki, sonrakı märhälädä artıq o, kimyävi silahdan färqli olaraq 
eskalasiya, zäncirvari reaksiya doğuraraq epidemiya şäklindä yayılır. 
I
I
V
V
.
.
2
2
.
.
3
3
.
.
2
2
.
.
6
6
.
.
6
6
.
.
 
 
T
T
e
e
k
k
t
t
o
o
n
n
i
i
k
k
 
 
s
s
i
i
l
l
a
a
h
h
l
l
a
a
r
r
 
 
Konkret episentrlärdä seysmik aktivliyi süni induksiya etdirmäk mäqsädinä xidmät edän texniki vasitälär kompleksidir. 
Mexanizmi  eyni  bir  hädäfä  ayrı-ayrı  ärazilärdän  müäyyän  bucaq  altında  sinxron  amplitudalı  avtoşoklar  fokuslamaq 

www.uemu.birolmali.com
                                                   
Urmu Kitabxanasi
 
97 
prinsipinä  äsaslanır.  Onların  käsişmä  nöqtälärindä  (yäni  zälzälä  formalaşdırılması  näzärdä  tutulan  yerdä)  interferensiya 
effektlärinin minimuma endirilmäsi ilä äldä olunan maksimal rezonans – gec-tez bu nöqtädä hansısa formalı yer sürüşmäsi, 
dağ vä ya qar uçqunu, qaya sınamaları vä s. törädib, täbii zälzälänin yaratdığı faciäläri yarada bilir. Älälxüsus, amortizasiya 
effektinin  minimum  olduğu  daş-qaya  süxurlu  dağlıq  ärazilärdä  xüsusi  effektlidir.  Fokuslanan  avtoşoklar  (äslindä, 
avterşoklar) isä konkret istiqamätä yer altı ilä göndärilän adi zärbä dalğaları ola bilär
10
. 
_________________________________ 
☯ Yeri gälmişkän, Zälzälä mäsäläsinin Azärbaycan üçün son günlär xüsusi aktuallıq käsb edib, äbädi olaraq da aktual 
olaraq qalacağını näzärä alıb, täbii zälzälälär barädä dä bir neçä söz: Bir täräfdän Yerin Günäş, digär täräfdänsä Yerin öz 
orbiti ätrafında qeyri-inersial häräkätinin litosferaya (Yerin quru sahäsinä) göstärdiyi: (a) Märkäzdänqaçma qüvväsinin vä 
(b)  Korilies  qüvväsinin  zäruri  näticäsi  olan  zälzälälär,  milyon  illär  ärzindä  Avrasiyanı  Arktikadan,  Cänubi  Amerikanı 
Afrikadan,  Şimali  Amerikanı  Avropadan,  Avstraliyanı  vä  Okeaniyanı  isä  Avrasiya  vä  Afrikadan  ayırdığı  kimi,  bugünkü 
gündä  dä  bu  proses  sängimäyib  vä  materiklärin  särhädlärindä  indi  dä  davam  etmäkdädir.  Azärbaycan  bu  dinamikada 
Avrasiyadan qopan növbäti nähäng qälpälärdän birinin särhädinin tän ortasında yerläşir, hansının ki, trayektoriyası son bir 
ildä  Türkiyädä,  Gürcüstanda,  Azärbaycanda  vä  Türkmänistanda  baş  verän  nähäng  zälzälälärin  episentrlärindän  keçir 
(Zälzälälärin  säbäbi  ilä  bağlı  bu  versiya  bizä  mäxsusdur.  Müasir  elmdä  zälzälälärin  mänşäyi  äsasän:  (1)  Ayın  öz 
perigeyasında Yerä göstärdiyi täsiri ilä; (2) Yerin elektrik  vä maqnit  sahälärinin qarşılıqlı täsiri ilä; (3) Ärinmiş lavadan 
ibarät  Yer  nüväsinin  (mantiyanın)  ellipsvari  dövriyyäsi  ilä;  (4)  Litosferanın  ävväldän  bütöv  olmayıb,  astenosferada 
(mantiyanın üst säthindä) 1-10 sm./il sürätlä «üzän» ayrı-ayrı plitälärdän (platformalardan), bloklardan ibarät olması ilä; 
(5)  Qütblärin  öz  yerlärini  däyişmäyä  başlaması  faktı  ilä;  (6)  Qütblärdän  ayrılıb  ekvatora  doğru  yayılan  vä  konkret  en 
dairälärindä,  yäni  bu  gün  seysmik  cähätdän  aktiv  hesab  olunan  ärazilärdä  käsişän  (amplitudaları  bu  yerlärdä  üst-üstä 
düşän) hipotetik dalğalarla vä s. izah edilir). 
Azärbaycanlılar üçün ähämiyyät käsb etdiyini näzärä alaraq seysmik aktivliyin simptomlarından (yäni zälzälädän bir 
müddät ävväl xäbär tutmağa imkan verän älamätlärdän) bäzilärini sadalayırıq: 
  Zälzälädän bir neçä il ävväl yeraltı (o cümlädän, quyu) sularının tärkibindä täsirsiz qazların, älälxüsus radonun miqdarı 
artmağa başlayır vä zälzäläyä bir neçä ay qalmış konsentrasiya maksimum häddä çataraq, stabilläşir; 
  Zälzäläyä bir ay qalmış Yer altında uzununa seysmik dalğaların süräti zäifläyir vä onun eninä seysmik dalğalara nisbäti 
Vp/Vs < 1,7 häddindä olur; 
  Bir  neçä  gün  qalmış  yeraltı  quyu  sularının  säviyyäsi  enir  vä  zälzäläyä  bir  gün  qalmış,  dilatansiya  effektinin  näticäsi 
olaraq, öz ävvälki säviyyäsinä qayıdır; 
  Bir gün vä ondan da az vaxt qalmış atmosferin elektrik vä maqnit sahälärinin gärginlikläri anomal säviyyädä güclänir; 
dağ süxurlarının müqavimäti zäifläyir; 
  Heyvanlarda däliliyä bänzär anormal psixi oyanmalar baş verir, heyvanlar hamısı öz yuvalarını tärk edib, bu yerlärdän 
uzaqlaşmağa can atırlar, yuvalarına girmäkdän imtina edirlär, o cümlädän: 
—  Ev  heyvanları  däli  kimi  ora-bura  vurnuxur,  säbäbsiz  olaraq  häyäcan  säsini  alämä  yayır,  qäzäblärini  bir-birinin 
üstünä töküb bir-biri ilä vuruşur, yuvasına girmäkdän imtina edir, sanki, yaxınlıqda canavar varmış kimi, narahatlıq 
vä häyäcan içärisindä sähärä qädär yatmırlar; 
—  Ev  quşları  häyäcan  vä  narahatlıq  içärisindä  qışqırışır,  öz  hinlärinä  qayıtmaqdan  imtina  edir,  uçub  häyätdä  än 
hündür nä varsa onun üstünä qonurlar (mäs., hündür çäpärin, divarın, damın vä b. üstünä qalxırlar). 
—  Yer  altında  yaşayan  bütün  heyvanlar,  o  cümlädän,  ilanlar,  qarışqalar,  siçanlar,  porsuqlar  vä b.  hätta  qışın  şaxtalı 
vaxtı  da  olsa,  yerin  üstünä  çıxır  vä  ätraf  insanla  dolu  olsa  da,  onlara  fikir  vermädän  aralarından  keçäräk  bu 
yerlärdän uzaqlaşırlar; 
—  Quşlar maksimum yüksäklikdän uçur vä ya ümumiyyätcä, buraları tärk edirlär; 
—  Balıqlar başqa  yerä miqrasiya edir, akvarium balıqları fasiläsiz, narahatlıqla akvariumun içindä vurnuxur, az qala 
akvariumdan  çıxmaq  istäyir,  däniz  vä  okeanların  än  därin  qatlarında  yaşayan  balıqlar  säthä  çıxır,  bäzän  balıqlar 
oriyentasiyalarını  itiräräk,  böyük  dästä  ilä  özlärini  sahilä  atıb  ölürlär  (Yäni  dänizdä  tora  äcaib  heyvan  düşübsä, 
demäli, yaxın vaxtlarda buralarda zälzälä gözlänilir); 
—  Heyvanlar aclıq  «elan»  edirlär (yäni  hansısa  gün täläyä  näsä  bir  heyvan vä ya  quş  düşübsä,  demäli, hämin  gün 
zälzälä ehtimalı yoxdur); vä s
11
. 
Deyilän  bütün  simptomlar  bilavasitä  zälzälä  episentrinin  10-50  km.-liyindä  müşahidä  oluna  bilän  effektlärdir  vä 
mäsafäyä proporsional olaraq bu «indikatorların» xäta faizi artır. 
I
I
V
V
.
.
2
2
.
.
3
3
.
.
2
2
.
.
6
6
.
.
7
7
.
.
 
 
G
G
e
e
n
n
e
e
t
t
i
i
k
k
 
 
s
s
i
i
l
l
a
a
h
h
l
l
a
a
r
r
 
 
Genetikanın  nailiyyätlärinin  härb  sferasına  tätbiqindän  ibarät  vasitälär  toplumudur.  Son  dövrlärä  qädär  bu  sahädä  än 
perspektivli  xätt  kimi  genetik  seleksiya  prinsipi  aktual  idi.  İnsanın  genetik  kodunun  (genomun)  deşifräsi,  insan 
embrionlarının klonlaşdırılmasının, canlıların transgen dublikatının yaradıla bilmäsinin mümkünlüyü vä s. kimi käşflärlä bu 
sahädäki bütün digär axtarışlar da, arxa plana keçdi vä därhal da käşfin härb sferasında tätbiq yerläri araşdırılmağa başlandı. 
Ümumi olaraq, bu käşfin hal-hazırda härbi sahälärdä tätbiqinin, äsasän aşağıdakı istiqamätläri xüsusi diqqät märkäzindädir: 
1)  Räqib ähali  vä äsgärlärinin  beyninä  yad lozunqları,  baxışları, ideologiyaları  onların  genetik  kodunun transformasiyası 
vasitäsilä yeritmäk; 
2)  Fiziki  güc,  dözümlülük,  regenerasiya  vä  çeviklik  parametrlärinä  görä  adi  insanı  qat-qat  üstäläyän  süni  insanlar 
(biorobotlar,  androidlär,  kiberlär,  transgen  mutantlar  vä s.)  vä  ya  digär  tip  canlılar  yaradıb  orduları  onlardan  täşkil 
etmäk, yaxud hansısa formadasa härbi mäqsädlär üçün onlardan istifadä etmäk; 
3)  Tählükäli  profillär  (mäs.,  yanğınsöndürmä,  minaaxtarma,  kamikadzelik  vä s.)  üzrä  istifadä  etmäk  üçün  infantil 
(därrakäsiz) mutantlar (zombilär, manqurtlar...) yetişdirmäk; 
4)  Beyninin adi insanlar üçün passiv olan qatları oyandırılmış bu cür mutantlar yaratmaqla, bir sıra sub- vä ekstra- sensor 
effektlär  äldä  etmäk,  o  cümlädän:  telepatiya,  telekinez,  teleportasiya  vä s.  kimi  qabiliyyätlär.  Bunlardansa,  müvafiq 
ämäliyyatların  (mäs.,  käşfiyyatın  vä  ya  täxribatın)  effektini  artırmaq  mäqsädilä  istifadä  etmäk  vä  analoji  funksiyaya 

www.uemu.birolmali.com
                                                   
Urmu Kitabxanasi
 
98 
xidmät  edän  bir  sıra  bahalı  cihazlara  (mäs.,  radarlara,  gizli  qulaqasma  qurğularına...)  vä  ya  ämäliyyatlara  qänaät 
etmäk; 
5)  Xüsusi profillär üzrä istifadä etmäk üçün intellektlärinin färqli sferası hiperinkişaf etdirilmiş mutantlar yetişdirmäk; 
6)  4  vä  5-ci  bändlärdä  izah  edilän  tipli  hiperhissiyyatlı  vä  (ya)  hiperintellektli  mutantları  färqli  formada 
komplektläşdiräräk, färqli proqram rejimindä düşünä bilän «biokompüterlär» şäbäkäsi yaratmaq ki, kompüterlärin belä 
häll edä bilmädiyi bir sıra problemläri onların qrup täfäkkürü vasitäsilä häll edä bilmäk; 
7)  Liderläri tählükäli mäqamda onların dublikatları arasında it-bata salmaq; 
8)  Räqib liderlärinin dublikatı vasitäsilä räqib cäbhäsinä yalançı ämrlär, göstärişlär vermäk; 
9)  Räqib  cäbhäsindä  onların  liderinin  vä  ya  adi  adamların  dublikatlarını  yaymaqla,  onların  hamısını  çaş-baş  salmağa, 
hamının  bir-birindän  şübhälänmäsinä,  son  olaraq  räqib  cäbhäsinin  dezoriyentasiya  olunaraq,  iflic  väziyyätinä 
düşmäsinä nail olmaq; vä s. 
I
I
V
V
.
.
2
2
.
.
3
3
.
.
2
2
.
.
6
6
.
.
8
8
.
.
 
 
Z
Z
o
o
o
o
 
 
–
–
 
 
s
s
i
i
l
l
a
a
h
h
l
l
a
a
r
r
 
 
Bugünkü  härbiyyädä  istifadä  edilän  qeyri-änänävi  döyüş  vasitälärindän  daha  bir  qrupunu  –  tälim  görmüş  döyüş 
heyvanları täşkil edir. Bu kateqoriyadan itlärin fäaliyyäti nisbätän mäşhurdur. Lakin bu, yalnız primitiv nümunädir. Belä ki, 
müasir härbiyyädä heyvanlardan olduqca geniş spektrli funksiyalarda istifadä olunur, o cümlädän: 
  İtlärdän (Qarabağda istifadä oluna bilär): 
—  Minaları tapmaq vä zärärsizläşdirmäk üçün; 
—  Düşmän käşfiyyatını tapmaq vä zärärsizläşdirmäk üçün; 
—  Särhädi  keçäräk  lazımi  yerlärä  mina,  elektron  müşahidä  qurğusu,  käşfiyyat  aläti,  düşmänin  diqqätini  yayındıran 
müxtälif predmetlär (mäs., arxadan hücum täsävvürü yaratmaq üçün atışma säsi yazılmış maqnitofon) vä s. näql etmäk 
üçün; 
... vä s. funksiyalarında. 
  Delfinlärdän (Xäzär hövzäsindä istifadä oluna bilär): 
—  Sualtı minaları tapmaq vä zärärsizläşdirmäk üçün; 
—  Sualtı qayıqları aşkar etmäk vä onlara maqnitli minalar yapışdırmaq üçün; 
—  Üzärinä bärkidilmiş xüsusi telequrğu vasitäsilä mäsafädän sualtı mäkana näzarät etmäk vä ya sualtı käşfiyyat aparmaq 
üçün; 
... vä s. funksiyalarında. 
I
I
V
V
.
.
2
2
.
.
3
3
.
.
2
2
.
.
6
6
.
.
9
9
.
.
 
 
«
«
H
H
u
u
m
m
a
a
n
n
i
i
s
s
t
t
»
»
 
 
a
a
d
d
l
l
a
a
n
n
d
d
ı
ı
r
r
ı
ı
l
l
a
a
n
n
 
 
m
m
ü
ü
a
a
s
s
i
i
r
r
 
 
b
b
ä
ä
z
z
i
i
 
 
s
s
i
i
l
l
a
a
h
h
 
 
n
n
ö
ö
v
v
l
l
ä
ä
r
r
i
i
 
 
Müasir dövrdä ayrı-ayrı dövlätlärin härbi arsenalı «humanist silahlar» adlandırılan vasitälärlä zänginläşmäk üzrädir ki, 
bu kateqoriyadan olan kimyävi vasitälärä qismän aiddir: 
—  Dämir texnika vä körpüläri äridän – fövqälhälledici turşular; 
—  Yollara säpiläräk asfaltı vä avtomobillärin şinlärini äridän – fövqäläridici tozlar; 
—  Täyyarälärin  uçuş  zolağına  säpiläräk  onu  sıradan  çıxaran  –  fövqälyapışqan;  dämir  yollarına  säpiläräk  onu  sıradan 
çıxaran – fövqälsürüşkän polimerlär; 
—  Benzin çänlärinä säpiläräk yanacağı jeleyä çevirän – fövqälkatalizatorlar; 
—  İnsan vä texnikanı yerindä dondurub saxlamaq mäqsädinä xidmät edän – tezdonan köpüklär... Vä s... 
 
☯ ☯ ☯ 
 
I
I
V
V
.
.
2
2
.
.
4
4
.
.
 
 
C
C
A
A
D
D
U
U
,
,
 
 
T
T
I
I
L
L
S
S
I
I
M
M
,
,
 
 
E
E
K
K
S
S
T
T
R
R
A
A
S
S
S
S
E
E
N
N
S
S
O
O
R
R
I
I
K
K
A
A
 
 
 
 IV.2.4.1. CADUGÄRLİYİN TARİXİ ................................................99 
 IV.2.4.2. CADUGÄRLİYİN NÖVLÄRİ VÄ MEXANİZMİ...........101 
 IV.2.4.2.1.  Tilsim.............................................................................101 
 IV.2.4.2.2.  Hipnoz: ..........................................................................102 
 IV.2.4.2.3.  Kontaktsız müalicä: .......................................................102 
 IV.2.4.2.4.  Telekinez: ......................................................................102 
 IV.2.4.2.5.  Levitasiya:......................................................................102 
 IV.2.4.2.7.  Teleportasiya: ................................................................102 
 IV.2.4.2.6.  Sensitivistlik: .................................................................102 
Error! Reference source not found..  Error! Reference source not found. 
Error! 
Bookmark 
not 
defined. 
 IV.2.4.2.7.  Teleportasiya: ................................................................102 
 IV.2.4.2.8.  Maddiläşmä-ärimä: ........................................................102 

www.uemu.birolmali.com
                                                   
Urmu Kitabxanasi
 
99 
 IV.2.4.2.9. Spiritizm: ........................................................................102 
 IV.2.4.2.10. Zombiläşdirmä:.............................................................103 
 IV.2.4.2.11. Falçılıq (bäsirät, mantika, gäläcäkgörmä)...................103 
 IV.2.4.2.11.1. 
F
F
A
A
L
L
Ç
Ç
I
I
L
L
I
I
Ğ
Ğ
I
I
N
N
 
 
N
N
Ö
Ö
V
V
L
L
Ä
Ä
R
R
İ
İ
 
 
B
B
A
A
R
R
Ä
Ä
D
D
Ä
Ä ........................104 
 IV.2.4.2.11.1.1. Presmologiya (Vähylä gäläcäkgörmä)...................105 
 IV.2.4.2.11.1.2. Astrologiya .............................................................105 
 IV.2.4.2.11.1.3. Spekulyasiya ...........................................................107 
 0. Nostradamus barädä......................................................................108 
 IV.2.4.3. 
S
S
İ
İ
R
R
L
L
İ
İ
 
 
B
B
İ
İ
L
L
İ
İ
K
K
L
L
Ä
Ä
R
R
İ
İ
N
N
 
 
M
M
Ä
Ä
N
N
Ş
Ş
Ä
Ä
Y
Y
İ
İ......................................109 
 IV.2.4.3.1. İtmiş sivilizasiyalar barädä .............................................109 
 IV.2.4.3.2. Yerdänkänar sivilizasiyalar barädä.................................111 
 
* * * 
Cadu,  tilsim  vä b.  da  täsirin  növläri  olduğu  üçün  burada  onların  mexanizmi,  mahiyyäti  vä s.  barädä  dä 
danışmağı mäqsädäuyğun hesab edirik. 
Elä  ilk  sätirlärdän  qeyd  etmäyi  vacib  bilirik  ki,  bu  hissädä  yazılanlar  äsasında  bizim  cadu  vä  ona  yaxın 
biliklärin häqiqiliyini qäbul vä ya rädd etdiyimizi zänn etmämäli. Biz burada bu mäsälälärlä bağlı bir sıra faktları 
sadalayırıq.  Onlar  äsasında  näticä  çıxarmaq  här  käsin  öz  işidir.  Biz  sadäcä,  kitabın  mäzmununa  uyğun  olduğu 
üçün  bu  mövzudan  bähs  etmäyi,  özü  dä  mähz  bu  stildä  bähs  etmäyi  mäqsädäuyğun  hesab  edirik.  Häqiqätdä 
bütün bunlar barädä bizim özümüzün bir başqa qänaätlärimiz var vä burada onları açıqlamağa zärurät görmürük. 
Beläliklä, okkult elmlär barädä bir sıra ümumi mülahizälär. 
Dünyanın  häddän  artıq  çox  guşäläri  var  ki,  orada  fizikanın,  kimyanın  nä  olduğunu  bilmäyän  insanlar  var. 
Lakin dünyanın elä bir guşäsi vä elä bir insanı yoxdur ki, orada cadugärliyin nä olduğunu bilmäyän olmasın vä 
orada  hansısa  mänadasa  cadu  elmi  ilä  mäşğul  olanlar  olmasın.  Afrikanın  cänubunda  onlara  –  «kuaren  deyro», 
qärbindä  –  «nqombo»,  märkäzindä  –  «menduk»,  Yava  adalarında  –  «dikun»,  Qrenlandiyada  –  «anqanok», 
Peruda – «bruco», Rusiyada – «çarodey», «koldun», Uzaq Şärqdä – «yoq», «fakir», Yaxın Şärqdä, o cümlädän, 
Azärbaycanda  –  «cadugär»  deyirlär.  Hätta  räsmi  elm  dä  buna  çox  ciddi  diqqät  verir  vä  bugünkü  gündä 
cadugärliyin  häddän  artıq  çox  fenomenläri  elm  täräfindän  ciddi  fakt  kimi  qäbul  olunub,  izah  edilib.  Onların 
häddän artıq çoxu elmä yeni baxış kimi daxil olub vä elmin bir addım da irälilämäsinä kömäk edib. Mäsälän, bu 
gün  artıq  tam  ciddi  fakt  kimi  tanınan  vä  däqiq  elmi  izahı  olan  hipnoz,  kontaktsız  müalicä,  telekinez, 
zombiläşdirmä  vä,  ümumiyyätcä,  bugünkü  ekstrassensorikanın  häddän  artıq  çox  mäqamları  belälärindändir  ki, 
onlar ilk däfä cadugärlikdä meydana çıxmış, sirläri yalnız cadu ilä mäşğul olanlara mälum olmuş vä yalnız çox 
sonralar  elm  bu  sirlärä  yiyälänä  bilmişdir.  Hätta  bugünkü  räsmi  elmdä  bu  kateqoriyadan  olan  fenomenläri 
öyränän xüsusi räsmi elm bölmäsi dä yaranıb – parapsixologiya. Amma här halda, bu elmin dä säviyyäsi hälälik 
cadugärlik  fenomeninin  tam  köklärinä  gedib  çıxmaqdan  çox  uzaqdır.  Biz  aşağıda  bu  kateqoriyadan  da  bizä 
mälum olan bir sıra sirläri ümumi formada izah edirik. 
İlk ävväl problemin tarixi ilä älaqädar bäzi qeydlär: 
 
I
I
V
V
.
.
2
2
.
.
4
4
.
.
1
1
.
.
 
 
C
C
A
A
D
D
U
U
G
G
Ä
Ä
R
R
L
L
İ
İ
Y
Y
İ
İ
N
N
 
 
T
T
A
A
R
R
İ
İ
X
X
İ
İ
 
 
Cadugärliyin kökläri ta ibtidai icma quruluşuna gedib çıxır. Belä ki, bu dövrdä insanların mäntiqi täfäkkürü 
hälä  yaxşı  inkişaf  etmädiyindän  onun  hissi  täfäkkürü,  sensitivist  qabiliyyätläri  tam  gücü  ilä  öz  funksiyasını 
saxlayırdı.  İsveç  (Draqenlox),  Avstriya  (Vilendorf),  Moraviya  (Vestonis),  İtaliya  (Savinyan),  Fransa  (Lespuç), 
Rusiya (Sibir) vä s. ärazilärindä aparılan arxeoloji araşdırmalar da, o dövrlärdä cadu biliklärinin mövcud olması 
faktını täsdiqläyib. Belä ki, buralarda insanların müäyyän mistik rituallar, ayinlär icra etdiyinä dair 60-70 min il 
bundan ävvälki dövrlärä aid täsvirlär tapılıb. 
Y.e.ä. XX-X äsrlär Yer üzündä okkult biliklärin (cadugärliyin) öz apogeya häddinä çatdığı dövrdür. Belä ki, 
bu  märhälä  Yer  tarixindä  än  çox  fälakät,  dağıntı  märhäläsi  kimi  mälumdur.  Eyni  zamanda,  bu  dövrdän  indiki 
zämanäyä  bir  sıra  elmi  biliklär  gälib  çatıbdı  ki,  onların  bir  çoxu  indiki  bilikläri  üstäläyir  (bu  barädä  aşağıda 
danışılacaq).  Güman  edilir  ki,  bu  dağıntıları  insanlar  okkult  qabiliyyätläri  ilä,  biri-biri  ilä  mübarizä  zamanı 
törädiblär.  Yeni  eradan  ävväl  XII-X  äsrlärdäki  qlobal  dağıntılar  bu  sivilizasiyanı  öz  bilikläri  ilä  birlikdä  Yer 
üzündän silib (hämin dövrdä real olaraq baş vermiş bu dağıntıları, eläcä dä, mäşhur Atlantida sivilizasiyasının 
dağılmasını, bir çoxları mähz cadugärlärin müharibäsinin qurbanı hesab edirlär). 
Cadugärliyin oyanışının yeni märhäläsi artıq öz başlanğıcını daş dövründän (y.e.ä. V-III äsr) götürür. Belä 
ki, mähz bu märhälädän etibarän okkult elmlär bir epidemiya kimi uzaq Hindistandan Avropaya kimi bir ärazini 
başına  götürür.  Yaxın  Şärqdä  –  magiyanın,  zärdüştçülüyün,  Avropada  –  orfeizmin,  elevsizmin,  esseizmin, 
Hindistanda  –  yoqa  täliminin  vä b.  meydana  çıxması  mähz  bu  dövrlä  älaqädardır.  Bunların  bäziläri  barädä 
müxtäsär informasiya veririk: 
Magiya  öz  mänşäyini  indiki  İran  Azärbaycanının  ärazisindä  yaşamış  Maq  adlı  bir  tayfadan  götürür.  Onun 

www.uemu.birolmali.com