Tálim bilimlendiriw sistemasında kompyuter texnologiyalarınan paydalanıw

2.2.10-súwret. Kópirdi jalǵaw. 
2.2.10-súwretnıń ekinshi sızilmasındaǵı halında, tarmaq bóleklerindegi júklemeni 
bólistiriwge isletilip, tarmaqtıń ulıwmalıq ónimdarliǵın asırıwǵa háreket etiledi. 
Kópirdıń kórinisi 2.2.11-súwrette keltirilgen. 

---

29 
Jóneltkishler (Маршрутизатор) 
kópirlerge qaraǵanda ádewir quramalı 
wazıypani isleydi. Olardıń tiykarǵı wazıypası— hár bir paket ushın qolaylı 
jiberiw jolın tańlaw bolıp tabıladı. Bunıń ushın tarmaqtıń eń kóp júklengen 
bóleklerin hám buzılǵan bóleklerin aylanıp ótiw kerek. Olar ádette quramalı
tarmaqta isletiledi, bul jaǵdayda ayrıqsha alınǵan abonentler ortasında bir neshe
baylanıs jolı bar bolıwı múmkin. 2.2.12-súwrette jóneltirgishtiń sırtqı kórinisi 
berilgen. 
Shlyuzlar
— bul qurılmalar protokollari menen parq qılıwshı, yaǵniy 
pútinley bir-birinen parq qılıwshı tarmaqlardı birlestiriwde isletiledi, máselen, 
aymaqlıq tarmaqlardı global tarmaq penen jalǵawda qollanıladı. Bul qurılmalar 
kem qollanılatuǵın hám qımbat tarmaq qurılmalarına kiredi. 
OSI modeli boyınsha repiter hám repiterli konsentratorlar birinshi basqısh 
wazıypasın isleydi. Kópirler — ekinshi basqısh wazıypasın isleydi, jóneltkishler 
— úshinshi basqısh wazıypasın isleydi, shlyuzlar — ádewir joqarı basqısh 
wazıypaların isleydi. 
2.2.11-súwret. Kópirdıń kórinisi.
2.2.12-súwret. Jóneltirgichtıń kórinisi.

---

30 
Kóp hallarda kópir hám marshrutizatorlar tarmaqda isletilip, kompyuterlar 
tiykarinda jaratılǵan boladı, tarmaqda arnawlı wazıypani isleydi, yaǵnıy tarmaqtı 
eki hám wonnan kóp bóleklerin birlestiredi. Biraqta basqacha kópir hám 
marshrutizatorlar da bar, wolar tek bir wazıypani islewge qaratılǵan. Bir qatar 
firmalar tárepinen islep chıǵarilatuǵin modul kórinisli marshrutizatorlar shassi 
tiykarida qurilgan konsentratorlarga wornatıw ushın tuwrılanǵan. Modul túrde 
islep shıǵarılǵan marshrutizatorlar bahası kompyuter tiykaridaǵısına qaraǵanda 
ádewir arzan boladı. 
Kópirlerdiń wazıypasi. Jaqınǵa shekem kópirler tarmaqlardi bóleklerge 
ajıratıwda tiykarǵı qurılma wazıypasin atqarar edi. Wolardıń bahası 
marshrutizatorlarniń bahasına qaraǵanda arzan, tezligi joqarı, sonday-aq, OSI 
modeliniń ekinchi basqısh protokollari ushın móldir edi. Abonentlar tarmaqda 
kópir barligın bilmeslikleri hám múmkin hám wolarniń hámme paketleri 
tarmaqdaǵı kerekli manzilge hech qanday mashqalasiz jetkiziledi. 
Kópir ádette kompyuterge yekidan tórtke shekem tarmaq adapteri 
wornatılǵan qurılma boladı. Bul adapterlarniń har biri tarmaq bóleginiń birewine 
jalǵanǵan boladı. Kópir isletilgen tarmaq dúzilisi (konfiguratsiya) ádewir quramalı 
bolıwı múmkin (7.8-súwret), biraq wolarda tutasqan baǵdarlar (petlya) bolıwı 
kerek emes hám paketlerdiń ótetuǵin jolı jalǵız bolıwı shart (7.9-súwret). Aks 
halda tutasqan baǵdardan keń wótkiziw(øåðîêîâåøàòåëíûõ) paketleriniń kóp márte 
wótiwi nátiyjesinde tarmaqda júkleme asıwı payda boladı hám basqa mashqalalar 
kelip shıǵıwi múmkin. Bunday jaǵday juzege kelmewi ushın kópirlerde tiykarǵı 
terek (Spanniń tree) algoritminan paydalanıw kózde tutilǵan. Bul algoritm bar 
kópirler wortasında sáwbet alıp barıw nátiyjesinde, tutasqan baǵdar payda qiliwshı 
kópir portlarin óshirip qóyadi Bul qásiyet sebepli kópirler járdeminde tarmaq 
bóleklerın jalǵanıwin tákrarlaw múmkin (yaǵnıy yuyme payda yetiw ),sebepi, 
yegerde qaysıdır baylanıs jolı isdan shiqqan táǵdirde tarmaqdıń anıqligin tákraran 
jalǵanǵan (alternativ joldi jalǵap) baylanıs jolın avtomatik rawishte jalǵaw arqalı 

---

31 
tiklew múmkin boladı. Bul algoritm bázi bir kommutatorlarda hám isletiledi, 
sebebi wolar da túymeli tarmaqlarda isley almaydı. 
Kópir bir waq’ttıń ózinde birǵana paketge islew (signaldı qayta tiklew) bere 
aladı, kommutator sıyaqlı bir neshe paketge islew bera almaydı. Portlardan birine 
kelgan har qanday paketti tómendegishe islew beriledi: 
1. Kópir paketti jónetgen abonent manzilin ajratadi hám abonentlar manziller 
tablitsasınan wonı qidıradi. Yegerde bul manzil tablitsada bólmasa, wol halda 
tablitsaǵa kiritib qóyadi. Solay yetip har bir tarmaq bóleginiń kópir portlarına 
jalǵanǵan abonentlar manzil tablitsasi avtomatik ráwishte payda boladı. 
2. Kópir paketti qabil qiliwshıniń manzilin ajratadi hám hámme 
portlargetiyisli bolǵan manzillar tablitsasınan wonı qidıradi. Yegerde paket óz 
kelgan segmentidegi abonentge manzillengen bolsa wol qayta tiklenbeydi. Yegerde 
paket tarmaq abonentleriniń hámmesine manzillengen bolsa yaki kóp punktli 
bolsa, wol halda qabil qılınǵan qurılmadan basqa hámme portlarǵa qayta tiklep 
jiberiledi. Yegerde paket bir abonentge tiyisli bolsa, wol halda sol abonent 
tarmaqtıń qaysi bóleginde jaylasqan bolsa, tek sol portqa jónetiledi. Aqırinda, qabil 
qilinıwı kerek bolǵan qurılma manzili hech bir manziller tablitsasinan tabılmasa, 
wol halda paket qabil qılınǵan portdan basqa tarmaqdaǵı barche portalarǵa 
jiberiledi. 
Abonentlar manziliniń tablitsa ólshemi chegaralanǵan boladı, sonıń ushın 
wolardaǵı xabardı avtomatik ravishde jańalap turiw imkaniyati menen payda 
qılınadı. Uzaq waq’t paket jiberilmegen abonentler manzili málim waq’tdan sóń 
(ádette 5 minut) tablitsadan óshirib jiberiledi. Bul bolsatarmaqta óshirip qóyilgan 
abonent yaki tarmaqdıń basqa qismina ótkizilgan abonent manziliniń tablitsada 
artıqcha orın iyelep turmawın kepillikleydi. Sebebi kópir, sonday-aq, kommutator
da kadr ishindegi xabardı anliz qıladı (fizikalıq manzillarni, MAC-manzillerin), 
kóbinese wol paketlerdi emes kadrlardı qayta jiberedi deb aytadi. 

---

32 
Kommutator jaǵdayi sıyaqlı, kópirdi ónimli islewi ushın kórib ótilgen 
«80/20 qaǵıydasi» ın islew kerek, yaǵnıy jiberıwlerdiń kóp (80% dan kem 
bólmagan) bólegi tarmaq bóleginiń ishinde ámelge asıwı kerek. 
Kópshilik kópirler ishki hám sırtqı túrlerge ajratiladi. 
Ishki kópirler kompyuter-server tiykarida ámelge asıriladi, bunıń ushın 
wolarǵa ádette tórtke shekem tarmaq adapterleri wornatiladi hám tarmaqdıń turli 
bóleklerıne jalǵanadı. Sol tarmaq adapterleri menen málum programmalıq 
qurallari menen birgelikte ishki kópir deb ataladi. 
Sırtqı kópir anıǵinda jumıs stansiyasin payda yetedi hám onda eki tarmaq 
adapteri wornatılǵan boladı. Bul halda, ishki kópirlerden parqli tárepi sonda tarmaq 
bólekleri tek bir turli bolıwı kerek (máselen, EthernetEthernet). 
Sırtqı kópir jumıs stansiya kompyuteri tarmaq wazıypalarinan da basqa 
wazıwpalardı islewige qarab ajratilǵan (dedicated ) yaki ajratilmaǵan (non-
dedicated) bolıwı múmkin. «Sirtqı» atamasi bu halda tarmaqdaǵı tiykarǵı 
kompyuter bolǵan serverge Salıstirǵandav isletilgen. Har qanday tarmaqda bir 
waq’ttıń ózinde sırtqı hám ishki kópirler yeki bir neshe kópirler bolıwı múmkin. 
Store-and-Forward kommutatorlari sıyaqlı kópirler hám tarmaq bólekleri 
menen turli tezlikda xabar almasıwın alıp bara aladı (Ethernet hám Fast Ethernet), 
sonday-aq, yarim dupleks hám tóliq dupleks is tártipli tarmaq bóleklerin hám 
birlestira aladı. 
Kópirlar, sonday-aq, Ethernet hám Fast Ethernet tarmaqların basqa har 
qanday tarmaq turleri menen hám jalǵay aladı, máselen, FDDI yaki Token-Ring 
tarmaqlari menen de. Kópchilik kommutatorlar bunday wazıypani atqara almaydı. 
Marshrutizatorlarniń wazıypalari. Kommutatorlar kópirlerdı qısıp shıǵara 
baslawlari menen bir qatarda marshrutizatorlardı hám siqa basladi. Biraq 
marshrutizatorlar OSI modeliniń ádewir joqarı ushinchi basqıshi menen ishlaydi 
(kópir hám kommutatorlar – ekinchi basqıshda), wolar ádewir joqarı basqısh 

---

33 
protokollari menen is alıp baradi. Sonıń ushın wolarniń pútinlay joq bólib ketiw 
qawpi joq.
Marshrutizatorlar da tap kópir hám kommutatorlar sıyaqlı paketlerdi 
tarmaqdıń bir bóleginen ekinshi bólegine qayta tiklep jiberedi (bir segmentdan 
basqa bir segmentke). Ázelden marshrutizatorlardiń kópirlarden parqi, tarmaqdıń 
eki hám úshten kóp bóleklerın birlestiretuǵın kompyuterge basqacha programma 
wornatılǵanligi menen parq qilar edi. Biraq marshrutizator menen kópir wortasında 
jiddiy parq ta bar. 
- Marshrutizatorlar paketlerniń fizikalıq manzilleri menen islemeydi (MAS-
manzil), tarmaqdıń logikalıq manzilleri (IR-manzil) menen isleydi. 
- Marshrutizatorlar tek ózlerine manzillengen xabardı ǵana qayta tiklep 
jiberedi. hámme abonentlarge bir waq’ttıń ózinde jiberilgen paketlerdi 
jibermeydi, bul menen tarmaqdı keń kólemde uzatiw bólegine ajratadi. ( hámme 
abonentlar tarmaqda marshrutizator barliginan xabardar bólıwlari kerek.) 
- Eń tiykarǵısı-marshrutizatorlar xabardıń jiberilıw jolları kóp bolǵan 
tarmaqdı qóllaydi. Kópirler tarmaqda tuyme bólmawin talap qiladi, sebebi har 
qanday eki abonent wortasındaǵı xabar jolı tek bir bolıwı kerek. 
Marshrutizator bar tarmaq ólshemi ámeliy tárepten hech qanday 
chegaralanıwlar joq. Baylanıstı bekkemligin asırıw ushın baylanıs jolları’n 
alternativ variantlar menen jeńil támiynleydi. Sol marshrutizatorlar jargilikli 
yesaplaw tarmaqların global tarmaq penen jalǵaw ushın isletiledi, solardan 
Internet tarmaǵı menen. Internet tarmaǵın tóliq marshrutizasiyalanatuǵin tarmaq 
dep te qaraw múmkin. Jergilikli tarmaq protokolların global tarmaq protokollarina 
ózgertiw marshrutizatorlar imkan dárejesindegi máselelerdendur. 
Marshrutizatorlardı kóbinese FDDI sıyaqlı tayanch (ózek) tarmaq penen kóp 
Jergilikli tarmaqlardı birlestiriw ushın isletiledi yeki turli túrdegi Jergilikli 
tarmaqlar menen baylanıstı ámelge asırıw ushın isletiledi. Marshrutizatorlar ushın 

---

34 
paket ólshemların ózgertiw hech qanday qıyınshilıq siz ámelge asırıladı. Máselen, 
FDDI tarmaqdıń úlken ólshemli paketlerın Ethernettiń bir neshe kishi paketlerın 
ózgertiw (fragmentlaw). 
Marshrutizatorlar usılay ansat xabar jiberıw tezligin hám wózgertire aladı, 
máselen, wwóz-ara jalǵanǵan Ethernetnet, Fast Ethernet hám Gigabit Ethernet 
tarmaqları órtasindagi jiberıwtezlikların marshrutizatorlar ásten isleytuǵın tarmaq 
bóleklerın tez isleytuǵın tarmaq bólekler júklemesinen qorǵaydı. 
Marshrutizatorlardı bázi halda wóz-ara baylanistıradı. Bir biri menen kóp 
jalǵanǵan marshrutizatorlar bulut (cloud) deb atalıwshı tóplamdi payda qiladi, bul 
bolsa bir júdá úlken marshrutizator payda qiladi. Bunday jalǵanıw hámme 
jalǵanǵan jergilikli tarmaqlar wortasında tez tuwrılawuvchi hám isenimli, bekkem 
baylanıstı táminlep beredi . 
Aldın aytib ótilgenindey repiterli konsentratorlar paketler menen isleydi, 
kópirler hám kommutatorlar bolsa kadrlar menen isleydi. Marshrutizatorlar IR 
(IRX) deytogrammalar quramina kirwshi manzil xabarina islew beredi, wolar 
kadrdiń axbarot maydanina jaylasqan, wolar bolsa óz náwbetinde paketge 
jaylanǵan. Sonıń ushın wolar deytogrammalar menen issleydi hám 
deytogrammalardı qayta tiklep jiberedi. 
Deytogrammaǵa tarmaq manzillari kiredi, ápiwayı kóp tarmaqlardan ibarat 
bolǵan, marshrutizasiyalanatuǵin tarmaqda abonentlardı aniqlaydi. Máselen, IRX 
deytogrammasiniń tarmaq manzili 10 baytdan ibarat bolıp (8.13-súwret) óz 
quramiga tarmaq maydan nomerini (4 bayt), abonentniń qaytariluwshi fizikalıq 
manzilin (MAC-manzil) aladı. Marshrutizator sol qabil qiliwshı abonentniń tarmaq 
mánzilindegi tarmaq maydan nomerine islew beredi. Bul halında tarmaq deb, tek 
kópirler, kommutatorlar hám repiterli konsentratorlar menen bólingen bir nomerge 
iye bolǵan tarmaqdı anıq tarmaq yesaplanadi. 

---

35 
Har bir abonent (uzel) paket jiberiwden aldın paketti qabil qiliwshıǵa tuwrı 
jónete aladıma yaki wol marshrutizator xızmetinen paydalanıw kerak pe degen 
máseleni anıqlastırıp aladı. Yegerde jiberiwshi abonent tarmaǵıniń menshikli 
nomeri menen paket jiberiliwi kerek bolǵan abonentniń tarmaq nomeri tuwrı kelse, 
wol halda paket tuwrı marshrutizatsiya qilinmasdan jiberiladi. Yegerde manzil 
basqa tarmaqda bólsa, wol halda jiberiletuǵin deytogramma marshrutizatorga 
jiberiliwi kerek, sonnan sóń marshrutizator kerekli tarmaqqa paketti jiberedi. Bul 
halda paket tiykarın marshruttorǵa manzillenendey boladı (xuddi óz tarmaǵıniń bir 
abonentindey ). Har qanday halda da abonentniń jiberıw qurılmasiniń tarmaq 
manzil maydanına, wózinińń tarmaq nomerin jaylagan boladı (4bit) hám wózinińń 
MAC-manzilin hám (6 bayt) jaylaydi. 
Cut-Trough kommutatorlari – eń ápiwayı hám tez islewshi bolıp, paketlerdi 
buferlastirmaydi hám hech qashan tanlaw alıp barmaydi. Wolar pakettiń tek bas 
bólegindegi qabul qılıw qurılmasiniń 6 baytli manzilini óqip hám jalǵaw
haqqinda qarar qabil qiladi. Bul is ushın bázi bir kommutatorlar 10 bit araliǵındaǵı 
waqıt jumsaydi. Nátiyjede kommutatordaǵı uslanıw buferlastiriw waqıti, sonday-
aq, jalǵanıw waqıti menen birgelikte 150 bitli araliqti payda qılıwı múmkin. 
Álbette bu waqıt repiterli konsentratorlar waqıtinan úlken, biraq har qanday qayta 
tiklewdegi uslanıw waqıtınan ádewir kem. 
Bul túrdegi kommutatordiń kemshiligi har qanday paketti qaytadan tiklep 
jiberedi, hátteki qáte paketlerdi de jiberedi, bul bolsa tarmaq is ónumin 
kemeytiredi. Bir tarmaq bólegindegi qátelik tarmaqtıń basqa bólegine qayta tiklep 
jiberiledi. Jáne bir kemshiligi tez júkleme ósiwine alıp keledi hám júkleme osken 
halda qayta islew beriwdi jaman alıp baradi. Sonıń ushın Cut-Trough 
kommutatorin áste-áste ádewir joqarı dárejede islewshi Interim Cut-Trough 
Switching (ICS) kommutatorları qısıp shiǵarmaqda. Bul túrdegi kommutatorlar 
kishi (karlik) kadrlarin jibermeslik imkaniyati bar, biraq Cut-Trough 
kommutatoriniń kemchilikleri bul kommutatorda da saqlanip qalǵan. 

---

36 
Store-and-Forward kommutatorlari eń qımbat, quramalı hám bul túrdegi 
qurılmalar arasında tolıǵıdir. Wolar birqansha tuwrılarga jaqın hám Cut-Trough 
kommutatorlarida bar kemshiliklerden halıraq. Wolarniń tiykarǵı abzallıqlari
hámme qayta tiklenip atırǵan paketlerdi ishki bufer yad FIFO ǵa tóliq saqlap 
qóyiwdan ibarat. Bul halda bufer ólshemi pakettiń maksimal uzınlıǵınan kem 
bólmawı kerek. Tabiiy halda jalǵaw waqtiniń uzayiwi sezilerli asadi, wol 12000 bit 
aralıǵınan kem bólmaydi. Qáte hám kishi kadrlar bul túrdegi kommutatorlarda 
filtrlenedi. Júkleniwler bolsa kem payda boladı. Yad qurilmasiniń sıyımi ádewir 
úlken bólsa, kommutator júklaniw jaǵdayların sonsha jaqsı jeńe aladı. Biraq yad 
kólemi asqanı sayın, qurılma bahası da asıp baradi. Bázi hallarda kommutator 
diziminde processor da boladı, biraq kóbinese kommutator tezligi úlken bolǵan 
arnawlı integral sxemalarda payda qılınadı. Olar tek paketlerdi jalǵaw wazıypasina 
arnalǵan boladı. 
SAF kommutatorlari basqa kommutator túrlerıne salıstirǵanda bir waqıttiń 
ózinde turli tezlikte jiberıwdi qollawi múmkin (10 Mbit/s hám 100 Mbit/s). Paketti 
tóliq buferlestiriw wonı qabil qılınǵan tezlikden basqa tezlikde jiberıwge imkan 
beredi. Nátiyjede kommutator portlariniń bir bólegi Ethernet tarmaǵı menen, 
qalǵan yekinshi bólegi bolsa Fast Ethernet tarmaǵı menen islewi múmkin. Bázi bir 
kommutatorlar óz portların avtomatik ráwishte portqa jalǵanǵan segmenttiń uzatiw 
tezligine tuwrılaydi. Sonıń ushın SAF kommutatorları Ethernet dan Fast Ethernet 
ge ótiwdi sezilerli ráwishte jeńillestiredi. Gigabit Ethernet menen 1000 Mbit/s 
tezlikda baylanıstı payda qiliwshı kommutatorlar hám bar. Kópirlerden parqli 
kommutatorlarda paket formati joq, sonıń ushın turli formatli tarmaqlardı wolar 
járdeminde biriktirip bólmaydi.
Sonday-aq, tuwrılawuvchi dep atalǵan kommutatorlar da islep shıǵarıladi, 
wolar avtomatik ráwishte Cut-Trough is tártibinen SAF is tartibine hám 
terisinshesine de óta aladı. Kem júkleme bolǵan jaǵdayida hám qáteliklar dárejesi 
kem bolǵan hallarda wolar xuddi tez islewshi Cut-Trough kommutatorlarinday 

---

37 
isleydi, tarmaqda qátelikler kóp bolıp, úlken júkleme bolǵan jaǵdayda wolar ásten 
islew tártibine ótib, SAF kommutatorlari sıyaqlı sapalı is isleydi. 
Repiterli kommutatorlarniń jáne bir avzallıǵı sonnan ibarat, wolar 
baylanıstıń tóliq dupleks is tártibin qóllay aladı. Aytib ótilgenindey, bul is 
tártibinde tarmaqda xabar almasıwı keskin ápiwayılasadi, jiberıw tezligi bolsa 
ideal halda yeki yesege asadı (20 Mbit/s Ethernet ushın,200 Mbit/s Fast Ethernet
ushın). 
Woralǵan juplıq hám shisha talalı kabeller isletilgen segmentde har qanday 
halda da yeki baylanıs jolı isletilıwi kerek, wolardan biri xabardı bir tárepge 
jiberse, yekinshisi basqa tárepge jiberedi. (Bul 100 BASE-T4 segmentine tiyisli 
emes, onda eki tárepke yónalgan woralǵan juplıq eki tárepke náwbet penen xabar 
jiberedi). Biraq standartlastirilǵan yarim dupleksli is tártibinde xabar bul baylanıs 
jollarıdan bir waqıttiń ózinde ámelge asırilmaydi. Biraq bul baylanıs jolı arqali 
jalǵanǵan adapter hám kommutatorlar tóliq dupleks is tártibini qóllasa, wol halda 
xabardi bir waqıttıń ózinde jiberıw múmkin boladı. Tóliq dupleksli is tártibi har 
qanday kolliziya jaǵdayiga órin qaldırmaydi hám SCMA/CD quramalı 
almashinuwdi 
basqarıw 
algoritminen 
paydalanıwǵa 
qájet 
qaldırmaydi. 
Abonentlardan har biri (adapter hám kommutator) bul jaǵdayda qálegen waqıtda 
tarmaqtıń bosawın kutip turmasdan xabar jiberıwi múmkin. Nátiyjede tarmaq 
100% júklemege jaqın bolǵan táǵdirde de óz wazıypasini arqayin isleydi (yarim 
dupleks is tártibinde -30-40 % dan kóp emes). Ásirese bul is tártibi joqarı tezlikte 
islewshi server hám joqarı ónumli is stansiyalari ushın qolay shárayat jaratadı. 
Bunnan tısqarı SCMA/CD usılinan waz keshiw avtomatik ráwishte tarmaq 
ólshemine qóyilatuǵin chegaralaw shartlerin alıp taslaydi. Bul bolsa Fast Ethernet
hám Gigabit Ethernet tarmaqlar ushın zarúr. Tóliq dupleks isrejiminde, xabar 
almasıwı alıp barıwda, har qanday tarmaq uzınlıǵına chegara qóyiwday signaldı 
baylanıs wortalıgına sónıwıne ǵana baylanıslı boladı. Sonıń ushın, máselen, Fast 
Ethernet hám Gigabit Ethernet tarmaqlarida shisha talalı segmentlarniń uzınlıǵı 2 

---

38 
km hám wonnan da kóp bolıwı múmkin. Standart yarim dupleks istártibinde de 
SCMA/CD usulı qóllanǵan halda ámeliy tárepten bul kórsetkishke erisip bolmaydi, 
sebebi signaldı eki yeselik tarqalıw waqıti Fast Ethernet ushın 5,12 mks dan 
aspawligi kerek, Gigabit Ethernet ushın bolsa 0,512 mks dan aspawligi lazım (eń 
kem paket uzınlıǵı jaǵdayida bolsa 512 bayt-4,096 mks). 
Tóliq dupleks is tártibi aktiv juldız topologiyasina jaqınlaıwday kóriniwi 
múmkin. Tap aktiv juldızdaǵıday, bul halda hám konfliktlar bolıwı múmkin emes, 
biraq worayga bolǵan talap (tezligi hám isenimliligine) júda kúshli. Tap aktiv 
juldızdaǵı sıyaqlı, kóp abonentli tarmaq qurıw máselesi ádewir qiyin, sebebi kóp 
woray payda yetiw máselesi bar. Tap aktiv juldızdaǵı sıyaqlı, qurılmalarniń bahası 
ádewir joqarı, sebebi tarmaq adapteri hám jalǵaw kabelleridan basqa jáne tez 
islewchi hám qımbat kommutatorlar da bolıwı kerek. 
Solay yetip, házirgi waqıtda jalǵawshı konsentratorlar (kommutator) 
anánaviy kópirler isleytuǵin wazıypalardi da kóbirek atqarmaqta. Sonıń ushın bir 
tarmaq sheńberinde yaki bir túr ólshemli paket isletiletuǵin bir túrdegi tarmaqlarda 
(Ethernet hám Fast Ethernet) kommutatorlar kóbinese kópirlerdı qısıp 
shıǵarılmaqta, sebebi wolar ádewir arzan hám tezligi joqarı. Kópirlerdiń wazıypası 
tek har túrdegi tarmaqlardı jalǵaw ǵana bolıp qalmaqta, bul hal kóp ushramaydi. 
Bunday tendensiya elektronikaniń basqa tarawlarında da kórinbekte: tar máselege 
baǵdarlanǵan tezligi joqarı qurılmalar, tezligi kem biraq universal qurılmalardı 
qısıp shıǵarmaqta. Universal qurılmalar (kompyuterlar, universal kontrollerlar) 
tiykarinan quramalı islew beriw algoritmli máselelerdı hám bul máseleler aniq 
obyektlardiń shartlari tiykarinda ózgeretuǵin máselelerdı sheshiwde saqlanıp 
qalmaqta.

---

39