1-tema. Buxgalteriya esabiniń predmeti hám metodi

2.4. Buxgalteriya balansıniń dúzilisi: aktiv; passiv. Buxgalteriya balansıniń mazmuni
«Balans» sózi latinsha bolip, oniń usi awdarmasi «bis»- eki márte hám «lans» tárezi pállesi, yaǵniy «táreziniń eki pállesiniń teńligi» degen mánisti, teńsalmaqlıq, teńlik belgisin bildiredi.
Buxgalteriya esabında «balans» túsinigi eki áhmiyetke iye:
1. Jámlengen summalar teńligi, yaǵniy schetlardiń debeti boyınsha summalar jámi hám krediti boyınsha summalar jáminiń teńligi, hár bir sintetikalıq schet maǵliwmatlarıniń (baslanǵısh qaldiǵı, debet hám kredit oborotları, aqirǵı qaldiǵı) usi sintetikalıq schetqa tiyisli analitikalıq schetlar maǵliwmatlarına teńligi, balans aktivindegi statyalar summaları jámi hám passivindegi statyalar summaları jáminiń teńligin sáwlelendiredi;
2. Finanslıq esabattiń tiykarǵı formasi bolip, xojalıq júritiwshi subekttiń málim sánedegi múlklik hám finanslıq awhalin sáwlelendiriwshi kórsetkishler sistemasin sáwlelendiredi.
Buxgalteriya esabınıń metodin qurawshi basqa usillar (elementler) arasinda bunday eki tárepleme áhmiyet tekǵana buxgalteriya balansına tán bolip esaplanadi.
Usi áhmiyetli táreplerine tiykarlanip buxgalteriya balansın tómendegishe táriyiplew múmkin:

Xojaliq qarjilarinin` qurami, jaylasiwi, ha`reketi ha`m olardin` payda boliw dereklerindegi ha`mde maqsetli tayinlaniwindag`i o`zgerislerdi bir--birine salistirip, ma`lim bir sa`nege qun ko`rinisinde uliwmalastirilg`an halda sa`wlelendiriw usili buxgalteriya balansi deyiledi.

Balans eki óz-ara baylanısli bolǵan quramlıq bólimnen ibarat: aktiv hám

passiv. Bul atamalar da latinsha bolip, usi awdarmasi «astivus»- aktiv, aǵla hám «rassivus» - passiv, xizmeciz degen mánislerdi bildiredi.
Balans aktivinde qarjılar quramı, jaylasiwi hám isletiliwine qarap; passivinde bolsa qarjılardiń quraliw derekleri: olardiń kimdiki ekenligi hám qanday maqsetke mólsherlengenligine qarap toparlanǵan halda, pul kórinisinde málim bir sánege sáwlelendiriledi. Balans aktiv hám passivi hámme waqit óz-ara teń bolıwi shárt.
Balans aktivi hám passiviniń óz-ara teńligi oniń aktivinde de, passivinde de birdey xojalıq qarjıları sáwlelendiriliwinen kelip shiǵadi, biraq aktivte qarjılar quramı, jaylasiwi hám isletiliw formasi boyınsha, passivte bolsa quraliw derekleri hám maqsetli tayinlaniwi boyınsha sáwlelendiriledi.
Aktiv hám passivtiń óz-ara teńligi úlken qadaǵalaw áhmiyetine iye bolip, buxgalteriya jaziwlarıniń tuwriliǵın tekseriw hám esabat dúziwde paydalaniladi.
Ózbekstan Respublikasiniń «Buxgalteriya esabı tuwrisinda»ǵı nizami hám buxgalteriya esabınıń xalıq-aralıq hámde milliy standartlarına muwapiq materiallıq baylıqlarǵa balansta sáwlelendirilgende, tómendegishe bahalanadi: tiykarǵı qurallar (isletilip atirǵanliǵı hámde rezervte yamasa konservaciyada saqlanip atirǵani) - olardiń qaldiq quni boyınsha; shiyki-zatlar, tiykarǵı hám járdemshi materiallar, janilǵılar, satip alinǵan yarim tayar ónimler hám jiynap dúzetiletuǵın buyimlar, awisiq bólekler, idis hám materiallıq baylıqlar (tayarlaw hám skladqa tasip keltiriw saripların qosqan halda); tayar ónimler, xojalıqtiń ózinde jetistiriletuǵın tuximlıq, ot-jem hám jas sharwa malların usaqlap satiw bahada, kótere satiw skladlar hám sawda qiliwshi yamasa sawda-támiynat shólkemlerinde bolsa - usaqlap satiw bahada yamasa satip alinǵan quni boyınsha sáwlelendiriledi.
Aktivte materiallıq qarjılar, tamamlanbaǵan óndiristegi qarjılar, pul qarjıları, debitorlar kelesi dáwir ushın sariplanǵan qarjılar, aylanıstan tisqari (shetlestirilgen) qarjılar, passivte bolsa - ustav kapitalı, qosilǵan kapital, rezerv kapitalı, bólistirilmegen payda, byudjetten finanslastiriw, bank kreditleri, kárxananiń kreditorlıq qarizları, berilmegen miynet haqi hám dáramatti bólistiriw boyınsha minnetlemeler siyaqlililar sáwlelendiriletuǵın statyalar boladi.
Sonday qilip, balans dúzilisine xojalıq qarjıları hám olardiń quraliw derekleri hámde ekonomikalıq mazmuni tiykar boladi.
Buxgalteriya balansı aktiv hám passivindegi statyalar qarjılardiń quramı, jaylasiwi hám quraliw derekleri boyınsha ekonomikalıq xarakterleniwine muwapiq eki bólimge gruppalanadi.
Kárxana balansıniń aktivi quramına tómendegi bólimler kiredi: